EL pakub liikmesriikidele digitervishoiu süsteemide täiustamiseks rahalist toetust. Digitervishoiu algatuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks pakuvad vahendeid mitmesugused ELi rahastamisprogrammid: programm „EL tervise heaks“, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Euroopa horisont“, tehnilise toe instrument, taaste- ja vastupidavusrahastu, struktuurireformi tugiprogramm, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Õiglase Ülemineku Fond.
Rahastamisprogrammide ülevaade
Programm „EL tervise heaks“
- võeti vastu selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiale, mis tõi esile riiklike tervishoiusüsteemide haavatavuse, ning et tugevdada kriisiks valmisolekut ELis
- aitab lahendada pikaajalisi tervishoiuprobleeme ja luua tugevamad, vastupidavamad ja kättesaadavamad tervishoiusüsteemid
- kujutab endast seniolematut ELi rahalist toetust tervisevaldkonnas eelarvega 4,4 miljardit eurot mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027
- annab selge sõnumi, et rahvatervis on ELi prioriteet, ja on üks peamisi vahendeid Euroopa terviseliidu loomiseks
Programm „Digitaalne Euroopa“
- rahastab projekte, mille teemaks on superandmetöötlus, tehisaru, küberturvalisus ja kõrgema taseme digioskused ning digitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses ja ühiskonnas
- on kavandatud täitma lünki digitehnoloogia teadusuuringute ja turuletoomise vahel
- toob kasu Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele, eriti VKEdele
- toetab Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde kaksikeesmärki, tugevdades samal ajal liidu vastupanuvõimet ja digisuveräänsust
- on kavandatud toetama transpordi-, energeetika- ja digisektori taristuprojekte
- sisaldab Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna haru, mille eesmärk on võimendada avaliku ja erasektori investeeringuid üleeuroopalist huvi pakkuvatesse digitaalse ühenduvuse taristutesse
Programm „Euroopa horisont“
- on peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm
- programmi 1. teemavaldkond – tervis seab eesmärgiks:
- parandada ja kaitsta kodanike tervist ja heaolu innovaatiliste lahenduste väljatöötamise kaudu
- arendada tervisetehnoloogiaid, leevendada terviseriske, kaitsta elanikkonda ning edendada head tervist ja suuremat heaolu suures plaanis ja töökohtades
- muuta tervishoiusüsteeme kulutõhusamaks, õiglasemaks ja kestlikumaks
Taaste- ja vastupidavusrahastu
- ajutine vahend, mis on kesksel kohal ELi plaanis NextGenerationEU, mille abil EL soovib jätta COVID-19 kriisi seljataha ning olla tugevam ja vastupidavam
- eesmärk on muuta majandusi ja ühiskondi kestlikumaks ja vastupidavamaks ning olla valmis rohe- ja digipöördeks vastavalt ELi prioriteetidele
- on suunatud probleemidele, mis on kindlaks tehtud majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames antud riigipõhistes soovitustes
- on kavandatud tugevdama ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust
- soovib kõrvaldada piirkondadevahelist tasakaalustamatust ja luua võimalusi investeeringuteks arukamasse, keskkonnahoidlikumasse, paremini ühendatud ja sotsiaalsemasse Euroopasse, mis oleks kodanikele lähemal
- toetab liikmesriikide jõupingutusi tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse parandamiseks
ELi toetus Euroopa terviseandmeruumi määruse rakendamiseks
Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon toetavad Euroopa terviseandmeruumi rakendamist järgmiste ELi fondide ja vahendite kaudu
- liikmesriigid on taaste- ja vastupidavusrahastust eraldanud digitervishoiu investeeringuteks 14 miljardit eurot
- Euroopa Regionaalarengu Fondi ja InvestEU raames pakutakse täiendavaid investeerimisvõimalusi
- Euroopa Komisjon eraldab üle 810 miljoni euro: 280 miljonit eurot programmist „EL tervise heaks“ ja ülejäänu programmist „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastust ja programmist „Euroopa horisont“
Üldiselt peaks liit Euroopa terviseandmeruumi abil kümne aasta jooksul kokku hoidma umbes 11 miljardit eurot:
- 5,5 miljardit eurot tänu sellele, et tervishoius on parem juurdepääs terviseandmetele ja lihtsam andmevahetus
- 5,4 miljardit eurot tänu terviseandmete paremale kasutamisele teadusuuringutes, innovatsioonis ja poliitikakujundamises
